Britta Marakatt-Labba ságastallan kuráhtoriin Matilda Olof-Ors

Matilda: Háliidan álgit ságastit čájáhusnama birra, ”Juohke sákkaldat vuoigŋá”. Dat lea namma maid mii leat luoikkahan ovtta du čállosiin, namalassii álgosánis maid čállet Sággon muitalusat-girjái 2010:s, mas Jan-Erik Lundström lei doaimmaheaddji. Logadettiin du čállosa, maid illudit beassat ođđasit almmuhit dán katalogas, de darvehii mu dát dajaldat: “Bargat sákkaldagaiguin lea hiđisvuođa estetihkka. Mátki áiggis ja báikkis, mas juohke sákkaldat vuoigŋá vásáhusaid ja jurddašeami vássánáiggis, ja hábme muitalusaid.”

Mu mielas dat nu bures ja poehtalaččat čilge movt don barggat ja du praktihka. Don leat bargan dáiddárin goasii 50 jagi. Du muitalusat leat huksejuvvon dain unna, unna ovttadagažiin mat leat sákkaldagat. Juohke sákkaldat guoddá ja vuoigŋá vásáhusaid ja jurdagiid vássánáiggis, mat fas čákŋet sisa ja gávdnojit muitalusaid unnimus oasážiin. Mun lea sáhkkii gullat makkár mearkkašumi dajašit muitaleamis lea govainat.

Britta: Go jurddašišgohten movt áiggun bargat govaiguin, de jurddašin ahte mis sápmelaččain lea álo leamašan njálmmálaš muitaleapmi hui guovddážis. Mu ruovttus gullojedje dávjá muitalusat. Lean maiddái jurddašan daid maid mii geavaheimmet árgabeaivvis: niibbi, dohpa, baste, dat mas mii gáfe jugaimet – visot dát ledje ollu hervejuvvon, soames háve muitalusažiiguin maid. Lean oaidnán sáltelihtiid mat mis ledje masa áhččán lei niibbiin sárgon, son lei nu čábbát niibenjuniin dan herven – oaidná vel dan nai movt son čuoigá bohcco maŋis biippu borgguhettiin ja movt suovasta áibmui.

Visot leat nu čábbát niibbiin sárgojuvvon. Das álgen jurddašit, hás mun lean ožžon dien muitaleami sus, go son lei nu dárkil dainna maid dagai dákkáriidda maid geavahii árgabeaivvis. Mis, sápmelaččaid gaskkas, leat hui unnán govvamuitaleaddjit, earet go dát maid dás namuhin, ja danin jurddašinge ahte mun háliidan muitališgoahtit govaiguin. Mus oainnat ledje govat iežan siste, go mus han ledje visot dát muitalusat. Muhto in diehtán gal obanassiige movt galgen hámuhit govaid. Ávdnasiid dáfus dihten ahte háliidin bargat tekstiillain, go lean bajásšaddan sámi dujiin ja tekstiila lea munnje hui oahpis.

Ii mus goitge leat leamaš dušše dipmá ávdnasiin dahkamuš, mus ledje guokte boarrásut vielja ja okta sudnos lávii álo niibbiin čállime ja gohpame. Nubbi viellja muitalii kámera bokte, son duođaštii boazosámeeallima, sihke olbmuid ja elliid, bivddu ja guolásteami.

Britta: Ádjánin várra sullii logi jagi gávdnat sákkaldagaid hápmin. Dat dáhpáhuvai oahppoáiggistan HDK:s (Högskolan för konst och design) Göteborgas ja mun muittán go jurddašin: “Dál de gávdnen dan, dál dieđán juste”. Mun dagan nugo njuhttejeaddji, muhto in njuhtte liinni maid oljonjuhttejeaddji geavaha, válljen baicca tekstiila liinniid main lea iešguđetlágán struktuvra. Ja de mun málen, dahje sárggun, náluin ja árppuin.

Go de viimmat ledjen gávdnan iežan bargovuogi ja sággama iežan ávnnasin, de ii lean iežá go bargagoahtit. Ožžon maiddái doarjaga vielljan boares govain, maid dárkilit geahčadin.

Matilda: Don gehččet daid ja ožžot inspirašuvnna dain?

Britta: Juo, ja dat mus leat ain. Mun árbejin daid sus, su boares kontaktkopiijaid ja visot, dat leat nu čábbát. Mii leat maiddái geavahan su čáhppesvilges govaid mu filbmii, ”Historjá” (Stygn för Sápmi, 2022).

Matilda: Makkár muitalusaid don háliidat govvidit ja gos dat bohtet?

Britta: Dalle go álgen jurddašin lea dehálaš muitalit árgabeaivválaš áššiid: ná lea mis leamašan, ná lea mis odne, muhto boahtteáiggis eat dieđe maidege. Ja de guoskkahišgohten eanet politihkalaš muitalusaid ja dáhpáhusaid. Dasa ožžon buori doarjaga eadnán muitalusain, go son bijai politihkalaš konteavstta iešguđetlágán elliide. Ii soaitte jurddašan nu, ahte dát lea politihkalaš, go son ovdamearkka dihte namuhii garjjáid eiseváldin: jus gurastat juoidá garjjáide de lea vissásit áibbas ráinnas dakko gokko sii leat leamašan. Ja dat han doallá deaivása, dat njiellalit visot.

Britta: Dat lei dego dalle go bohten Áltái 1980-logus, vuosttildit Álttáeanu huksema. Mun hal ledjen doppe. Mun háliidin duođas čájehit ahte ii leat riekta buođđugoahtit luođu eanuid. Mun oidnen daid norgga buliissaid go bohte vári badjel. Logus sii ledje 600, hirbmat oallugat, ja fáhkkestaga muitájin eadnán muitalusa garjjáid birra. “Na, dá dat bohtetge dat garjját,” jurdilin.

Jus oaččun soames jurdaga odne, de soaittán ádjánit máŋga jagi duohtandahkat dan. Muhto dien háve lei mus bággu dušše ráhkadastit dan, go mun dihten, dál dat dáhpáhuvvá.

Britta: Ráhkadin ”Garjját” (1981) hui johtilit, vaikko muđui láven veaháš hiđis. Jus oaččun soames jurdaga odne, de soaittán ádjánit máŋga jagi duohtandahkat dan. Muhto dien háve lei mus bággu dušše ráhkadastit dan, go mun dihten, dál dat dáhpáhuvvá. Das ja dainna fátmmastin politihkalaš oasi. Go veaháš áigi lei gollan de ipmirdin ahte politihkka lea oba lahka mytologiija, ja de bohte dat mytologalaš muitalusat maid ledjen ožžon mánnávuođaruovttustan, veaháš eatnistan ja veaháš ádjástan.

Dán áigge barggan ollu dainna mii dáhpáhuvvá min dálkkádagain. Mii dadjat dálkkádatrievdamat, vaikko dál orru eanet … katastrofa. Ii leat šat rievdan, dál baicca dáhpáhuvvá hui ollu.

Dát iešguđet oasit leat hábmen movt mun álgen bargat. Ja dás gos mun odne lean, dás lea sáhka das mii odne dáhpáhuvvá.

Matilda: Maid, árgabeaivi ja myhtalašvuohta, visot lea juoga ládje oktiičadnon?

Britta: Juo, ja de bohtet dát bieggamillohuksemat. Váldet eanet ahte eanet eatnama boazosápmelaččain. Mu guovllus leat maid čađat ollu prospekteremat. Sii gávdnet ođđa minerálaid, ii nu guhkkin eret mus loddegeaidnoráigge – vihtta beanagullama eret leat gávdnan grafihta maid mii dárbbašit min mátketelefovnnaide. Ja Látteváris, doppe leat gávdnan kobolta, ja dat ii leat go ovtta beanagullama eret. Koboltroggan lea okta dain buot duolvaseamos roggamiin.