
Britta Marakatt-Labba, Deddon (Nightmare), 1984 Photo: Hans-Olof Utsi/Galleri Helle Knudsen © Britta Marakatt-Labba
Bildupphovsrätt 2025
Britta Marakatt-Labba
Juohke sákkaldat vuoigŋá
14.6 – 9.11 2025
Stockholm

Sákkaldagaiguin bargat lea hiđisvuođa estetihkka. Mátki áiggis ja báikkis gos juohke sákkaldat vuoigŋá vásáhusaid ja jurdagiid ja hábme muitalusaid – Britta Marakatt-Labba.
Goasii vihttalogi jagi lea Britta Marakatt-Labba čalmmustahttán sámi kultuvrra, historjjá ja rahčamušaid sákkaldagaiguin, grafihkaiguin, installašuvnnaiguin ja skulptuvrraiguin. Su stuora riikkaidgaskasaš beaggin bođii guokteloginjeallje mehtera guhkkosaš sággojuvvon govain, “Historjá” (2003–2007) – epos mii lea buohtastahtton Bayeuxtapehtain ja mii lea čájáhusa guovddáš dáidda.
Váriid ja muohtaduoddariid nalde vuoseha Britta Marakatt-Labba eallindiliid gos vuoiŋŋalaš máilbmi lea oassin sihke muitalusain beaivválaš eallimis ja historjjálaš dáhpáhusaid, stáhta vearredaguid ja áitatvuloš luonddu govvidemiin.
BRITTA MARAKATT-LABBA – JUOHKE SÁKKALDAT VUOIGŊÁ
14.6 – 9.11 2025
“Juohke sákkaldat vuoigŋá” sisttisdoallá sullii guhttalogi Britta Marakatt-Labba dáidagiin 1968 rájes otnážii. Čájáhusa namma lea váldon Britta Marakatt-Labba iežas čilgehusas barggus sággojuvvon dáidagiiguin: Ádjás bargoproseassas leat jurdagat ja vásáhus mat devdet juohke ođđa sákkaldahkii sisdoalu ja mearkkašumi.
Okta čájáhusa dáidagiin lea áibmadas sággojuvvon govva, “Historjá” (2003–2007). Dilálašvuođaid govvideamit, main leat čuođiduháhiid sákkaldagažat beallemasa nalde, muitalit sápmelaččaid eallimis, historjjás ja máilmmigovas. Ja maid vuosttaldeamis. Go vuoseha earet eará jagi 1852 Guovdageainnu stuimmiid, de čalmmustahttá Britta Marakatt-Labba dáhpáhusa mii odne adnojuvvo dehálaš jorggáldahkan sámi vuoigatvuođaid ja politihkalaš iešheanalašvuođa rahčamušas.
ArtNews dáiddaáigečála celkkii 2025 giđa “Historjá” leat okta dán čuohtejagi deháleamos dáidagiin.

Bildupphovsrätt 2025
Árra politihkalaš beroštupmi
Britta Marakatt-Labba beroštišgođii juo nuorran politihkas. Oktan dáiddárin Mázejoavkkus oassálasttii son earet eará Álttáeanu huksemiid vuosttaldeamis 1970-logu loahpageahčen ja 1980-logu álggus, dáhpáhus maid govvidii beakkán govas, “Garjját” (1981).
Britta Marakatt-Labba stuorra servodatberoštupmi čuohcá ain otná beaivve su dáiddalaš doibmii, ja su dáidagat leat mearkkašahtti oaivádusgáldun ođđa buolvvaid rahčamušaide birrasa ja sámi vuoigatvuođaid ovddas.

Bildupphovsrätt 2025
BRITTA MARAKATT-LABBA:
Britta Marakatt-Labba lea riegádan 1951:s Ađevuomis Ruoŧa bealde Sámis ja dál orru ja bargá Badje-Sohpparis Girona gielddas. Son bajásšattai boazosámebearrašis davvisámegielain eatnigiellan ja oahpai ruoŧagiela njealját giellan meänkieli ja dárogiela maŋŋel. Maŋŋel go lei oahpu gazzan Sundegili álbmotallaskuvllas lahka Luleju ja designa ja giehtaduoji allaskuvllas (HDK) Göteborgas, máhcai Marakatt-Labba ruovttuguovlluide 1970-logu loahpageahčen.
Britta Marakatt-Labba dáidagat lea leamaš almmolaš ja regiovnnalaš čoakkáldagain Davviriikkain 1980-logu rájes. Son beakkihii albma ládje riikkaidgaskasaččat 2017:s Documenta 14:s Kasselis, Duiskkas. Dan rájes leat su dáidagat ožžon stuorát riikkaidgaskasaš beroštumi ja čájehuvvojit miehtá máilmmi.

Annual Pass
The Annual Pass gives you free admission to all our exhibitions for a whole year. Buy your Annual Pass today and visit us as often as you want! …
Annual Pass

Newsletter
Subscribe to our newsletter! Get the latest news about Moderna Museet directly to you by e-mail. …
Newsletter

“Juohke sákkaldat vuoigŋá” lea boađus lagas ovttasbarggus gaskal Britta Marakatt-Labba ja Moderna Museeta intendeanta Matilda Olof-Orsa. Dát lea rievdaduvvon veršuvdna “Bastilis sákkaldagat”-čájáhusas maid dáidaga, arkitektuvrra ja designa nationálamusea Oslos buvttadii ja vuosehii (njukčamánu 15.b.-borgemánu 25.b. 2024) ja mii maid lea vuosehuvvon iežá veršuvnnas, “Guorrat násttiid luottaid”, Kin dáládáidaga dávvirvuorkkás Gironis (golggotmánu 23.b. 2024 – njukčamánu 16.b. 2025).
Čájáhusa dorjot:
Giitit Britta Marakatt-Labba Exhibition Circle ja čuovvovaš olbmuid go leat dorjon čájáhusa:
Veronica ja Lars Bane
Kerstin ja Johan Hessius
Pontus Bonnier
Mari ja Thomas Eldered
Agneta ja Bo Philipson